100 aastat, milles vabad oleme olnu vaid vähem kui poole. Paneb mõtlema - eile õhtul, kui Pärnus oli ausamba avamine ja suur rahvapidu, olid platsid rahvast täis, täna hommikul, kui heisati samas kohas -17 kraadises karges imelises hommikus lippu, oli kohal vaid kümnendik eilsest rahvahulgast. Mõtlema paneb, just seetõttu, et kui reaalselt on meie Eestimaad vaja kaitsta, siis kas on kaitsjaid? Oli üks tore päev.

Meie teeme köited algusest lõpuni ise valmis. Alustame paberite parajaks lõikamisega ja lõpetame kaante peale panemisega. Zelluloosi poes müüakse ka valmislõigatud ja vist ka kokkupandud plokke, aga need on liiga kallid ja ühetaolised. Kaante sisuks on 2 millimeetri paksune kartong. Mõlemad kaaned tuleb eraldi välja lõigata, kleepida servapidi jõupaberile ja selja peale läheb tugevduseks õhem papp.

Ma olen siin juba nädal otsa tahtnud meie Eesti minipuhkusest rääkida, aga pole selleks aega leidnud. Iga kord, kui see aeg on tekkinud, on mul hoopis silm kinni vajunud ja nii see ongi jälle jäänud. Reedel lebotasime niisama ja käisime kiirelt sõpradega kohalikus pubis istumas. Nii imelik oli juulikuus Eestis olla, sellist luksust pole ma endale juba aastaid lubada saanud. Öösel ei tahtnud kuidagi und tulla, sest nii suur ärevus oli sees, nagu oleks enda pulmad ees seisnud. Pruudil oli seljas selline ke.

What happens when the egg happens first? MIND BLOWN. Ma arvan, et mul on seda särki vaja, aga ma kardan, et see oleks küll selline nali, mille üle ma ainukesena ise naeraks. Kolmas kummaline asi oli see, et ma sain täna 35-aastaseks ja nüüd ma lähen ja mõtlen selle asja üle veidi järgi.

MINU ILUS ELU MAAL ehk Heli 4-lapseline pere- ja kirjanikuelu. Liivi ütles! Täna hommikul panin kirikus põlema 8 küünalt, mõeldes igaühe juures ühele inimesele, kes minu arvates tänasel päeval häid soove vajab. Samal ajal rääkisime ühe armsa sõbraga vanast tõest, et me kunagi ei tea, mis millekski hea on. Me oleme selle nädala jooksul saanud nii palju häid soove ja abipakkumisi, et see on lihtsalt hämmastav. Üks südantliigutavamaid oli minu jaoks samuti ne.

Ühel või teisel põhjusel kahtlustan ma, et tean liiga palju asjadest, millest on idiootlik palju teada. Naljakas oli see, et sel meie golfipäeval oli Jõelähtme golfikeskuses ka Eesti modellisaate võtted. Üks imelik asi veel, nimelt pärast. All õues tundub tavaline õhtu, lähed aga üles ja satud mingisse ulmemaailma. Tümps vabas õhus, DJ-d, väikse.

Tuesday, July 7, 2015. Lapsepõlv Hiiumaal ja kivist mänguasjad. Ja selle kõige tulemuseks on see, et me ootame pingsalt abikaasa suvepuhkust, et saaksime sinna jälle tagasi. Friday, June 5, 2015.

Täiesti lõpp kuidas nädalad mööduvad, no tegelikult päevad. Samas aga kui mõtlen et alles kuu aega tagasi tulin Eestist siis ei tundugi et aeg nii ruttu lendab. Aga ikkagi aeg läheb kiirelt. Ja see on täitsa hirmutav. Ebaõigluse maitse on suus, aga mõtlen positiivselt.